Mis võib põhjustada unehäireid?
Unehäirete tekkimise riskifaktoreid on palju ning need on kombinatsioonis bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete teguritega.
Elustiiliga seotud tegurite hulka kuuluvad liigne kofeiini ja alkoholi tarbimine ning vahetustega töö.
Keskkonnategurite hulka kuuluvad öine müra- ja valgusreostus ning liiga vähene kokkupuude päevase päikesevalgusega.
Und häirivate psühhosotsiaalsete tegurite hulka kuuluvad ärevus ja mure ning stressirohked elutingimused, näiteks lapsevanemana imiku eest hoolitsemine või kroonilise ja raske haigusega pereliikme hooldamine.
Unehäired on sagedased nii mõnegi haiguse korral, näiteks diabeet, krooniline kopsu- või neeruhaigus, neurodegeneratiivsed haigused ja mõned psüühikahäired.
Kerge ärevus ja unehäired
Unehäired on ärevushäiretega patsientide sagedaim sümptom, mis võib mõjutada negatiivselt patsientide igapäevast toimetulekut ja elukvaliteeti.
Unehäirete tagajärjed
Unehäired on üldiselt tugevas seoses päevaste funktsioonihäiretega, nt väsimuse, halva meeleolu, kognitiivse võimekuse halvenemise ja keskendumishäiretega, millega võivad kaasneda õppe- ja/või tööalased probleemid. Lisaks võivad kroonilised unehäired soodustada üldtervise halvenemist ning suurendada südame- ja veresoonkonnahaiguste, suhkurtõve ja rasvumuse riski. Ärevusega patsientidel esineb sageli unehäireid, mida iseloomustavad:
• uinumise ja une säilitamise raskused
• öine rahutus
• ebarahuldav uni
Ärevusega seotud unehäirete korral kaasneb sageli:
- päevane väsimus ja süvenev kurnatus
- keskendumisraskused ja probleemid ülesannete lõpuleviimises
- pealetükkivate, korduvate mõtete kognitiivse regulatsiooni halvenemine;
- töötulemuste ja produktiivsuse halvenemine, millega kaasneb suurenenud risk vigade, õnnetuste ja vigastuste tekkeks, aga ka töölt puudumine
Unehäired on ärevushäiretega patsientide sagedamaid sümptomeid, mis võivad mõjutada negatiivselt patsientide igapäevast toimetulekut ja elukvaliteeti. Häiritud uni võib põhjustada tuntavaid lühi- ja pikaajalisi terviseprobleeme. Lühiajalised mõjud hõlmavad suurenenud vastuvõtlikkust stressile, füüsilist valu, kehva elukvaliteeti, emotsionaalset stressi ja meeleoluhäireid, samuti kognitiivsete funktsioonide, mälu ning toimetuleku halvenemist. Pikaajalised protsessid võivad mõjutada muidu tervete inimeste üldist terviseseisundit.
Korduma kippuvad küsimused
Lisateavet Lilandori (lavendliõli) kohta saate korduma kippuvate küsimuste lehelt.